Kahte ma armastanud
ja kaheksas kahelnud.
Siis, kui ma pidasin pulmad,
ma leidsin, et käigu see kõik.
Siis, kui ma pidasin pulmad,
ma teadsin, et elu on ees
ja ma teadsin, et asjad on õiged.
Asjad on ausad ja head.
Nüüd, kui ma pidasin aru,
sain aru,
et olingi tark.
Otsisin raamatud üles.
Nemad ei aidanud mind.
Iseenese tarkus,
varase Runneli võlu,
formaalse loogika eksam
ja muu,
mida leida on
Dorpati ööst.
Iseenese pulmad ja need, keda
armastatud. Ja nemad on tasuta saanud,
ja tasuta ilma jäänud. Ja
nemad ei tea.
Siia paika ma ehitan heljuvaist
salvrättidest müüri
ning lausun sõnad. Oh turvalisust.
Nüüd, poisid, õlledel
vast katkuks korgid maha!
Asukoht teoses
lk 19
