Peetri kiriku kellad. Katkend luuletusest

Kõnd puiestikus kahe silla vahet
käis lühemaks, selgaju avas kraane,
et mõtteveski alateadvus-ahet
viiks lõpule, teeks peeneks vilja vaane
Pronkskalev pargis mõõka justkui kooti
näis tõstvat nagu siis, kui raudmeest peksti,
külm tera klõbistamas kivitrelle.

Teosest