Ants vaatas lävelt selja taha
ja tardumata soolasambaks
kaks kuuma pilku kohtusid.
Öö vananedes laavakambaks
kuu kasvas suhu piimahambaks.
Sünk „Vanemuine“ jäeti maha,
puud raagus härmast tohtusid.
Mäe keskelt tänavasse Tähe
nad läksid, naelad külmatangis
puumaja seintes naksusid.
Tee lõppes öiste häälte vangis,
lund üleskeerutavais hangis
kuukiired virmaliste pähe
tuld võtmeauku praksusid.