Kui inglikooris kaigub parodos,
sest kiita soovib Sind, me ülikooli,
oo, alma mater, andesta meioos,
hulk imikuid... ma mõtlen õppetooli!
Käib mõte kahisedes pilliroos,
kuis sähvab põletavaid vaimunooli,
küll räsinud Sind ilma tuulteroos,
kuid ikka aus pead algebrat ja Boole’i!
Sul laulu loogem, anderikkad, koos
ja rakendagem mõnda amfibooli,
ei tarduda või vaim meil status quos –
ta vajab valgust, õhku, toitvaid sooli!
Ning Kronos, Sina, bene facis, quod...
kord kokku võtad kõik need ad ja od!
Asukoht teoses
lk 46
