Nagu kardin, hõbe-eesriie

On hiline hommikupoolik või suve varane
ennelõuna Roosi tänaval mõlemad
uksed pärani
vihm aga ripub
nagu kardin hõbedane eesriie
toa ja välismaailma vahel ­-
ometi on valgus hele, päevane.
Selles heledas maailmas on nii sees kui väljas
seesama rahulik ootus.

Toa mustal seinal kolm seepiatoonides pilti
vanaaegsest ülikooli peahoonest on jäänud
austusavaldusena ateljee eelmisele peremehele kõiki
kolme seina kattev must on hoolikalt värvitud ümber
plakatite. Ühel selle linna postkaartidest istub siiani
professor Ariste mõne üliõpilasega ja mu noor
pikkade blondide juustega mees
ühe silmaga vaatab Aristet
teisega tütarlast enda vastas.
Teosest
lk 10