See naine magab kahur kaisus –
nii sosistataks kuluaarides
ja kuigi palju kahureid on raisus
ta pilku püüab ikka baarides
Mis vahid – süda on mul müügiks
kuid vastu hinge andma pead
kui läheb elumeres püügiks
on tarvis karastatust head
Nii räägib naine odav kardin seljas
muu pilku püüdev butafooria
sa oled alles minu saja neljas
kel vallandanud ma agoonia
Siis istub maha leiab rohulible
ja seljast viskab viimase kui rüü
ta jookseb paljajalu
jookseb kõigest ära
ja uskuge –
maailm pole tema süü
Asukoht teoses
lk 77
