Nüüd pulbriks tehtud on kõik suured mehed,
kes ükskord kisendama panid kivid,
ka need, kes tunamullu pärgi panid
ei ole enam mustas nimekirjas.
Peost suhu elab surm nüüd Suurel Toomel
kaks silmakoobast vastu ohvrikivi,
sest vihmavesi pole talleveri
ja endatapmine on keelustatud.
Kuradisilla tühjad istmekohad
on välja naernud Aleksander Vabastaja,
kuid kastanite niisked silmamunad
ei jälgi enam noori armastajaid.
/---/
Ja miski mäda on ka meie riigis,
kui igavesti linnu laastab lorilaul,
kui võrukene müütab Tartu vaateid,
miks vaikib Taavet, joru ajab Saul?
Ka mina olen rüüband külaõlut
ja kange kaduma on porsaving,
kuid ega pehme käega tsimblimängus
ei tungi esile Tähtvere hing.
Et oli ülikool ja Vanemuise teater,
las praalib sellest sulikuldne kehkenpüks,
tuiksoonte välke, vaimu vikerkaari
ei vihmasta just igaüks.
Asukoht teoses
lk 79–80
