Ma olen õnnelik ja julge
nagu provints
kelle peale metropol ei mõtle
nagu rahvuslik vägimees
enne Freudi sündimist
nagu oleks õigluse ja armastuse riik
ühekorraga ülalt alla tulnud
ning vaba
nagu häälekandjast ilmajäetud
ühistegevuse professor
Tartu on nüüd suur linn
ja üle Riia mäe jooksevad magistraalid
kõige ilma pealinnade suunas
puntras
nagu meridiaanid poolustel
Sügisigatsuste ajal võtad kompassi taskust
vaatad kuidas Pälsoni tänava kolletanud paplilehed
Rooma poole sõuavad
Ära pane luuletusse nimesid
mis sümboleiks saanud
ainult tüli ja pahandust
Pane oma laste nimed
Peeter ja Toomas
Maarja ja Eeva
Ikka ja alati on siin imesid juhtunud
astud jõele
ja vesi ei neela sind
sest on talv
sest oled õnnelik julge ja vaba
Asukoht teoses
lk 61
lk 60
