ma istun itaalia...

ma istun itaalia restoranis
tartu raekoja platsil
saalis mängib ameerika jazz
mind teenindab vene filoloog

tollest ajast kui selles linnas
sai valmis uus kaubamaja
ehitatakse siin pidevalt
midagi juurde
otsekui inertsist

muuseum
pank
hotell
haldushoone kontoriteks

ja mitmeid mitmeid
kalleid kortermaju
kandilisi ja ümmargusi
suuri ja väikeseid
värviliste rõdude
laminaadi
ja mullivanniga

kuid koha vaimu
määravad noored kaunitarid
nad lõhnavad erutavate parfüümide järele
ning kannavad valgeid pükse

õhtul võib siin kaotada pea
või eksida

kuid see linn on liiga väike
suure armastuse
ja kõrgete külaliste tarvis
ja sellest on kahju

parimal juhul võib siin kohata
legendaarse ladina keele õppejõu
tüsedat kuju
ja ehmatada teda oma terega

turistidele mõeldud voldikus
on tartu kohta öeldud
heade mõtete linn

Teosest
lk 26–27