liig suurel kivikujul hakkab kõhe
liig väikse teatri kõrval kükitada
paar väga kõhna hurta vonkleb öhe...
tõuvanus – ja üks vilets aastasada
jah väike saksa teater – kõrge laega –
pikkaken vastu taevalillat kaame
kesk hilisõhtust ärkamiseaega
on jälle täis pakkjalgseid linnadaame
kui seintes eksleb mälu kaotand kaja
üks püha neitsi – tulle rõivastund
piik läbi läpatanud teatriaja
näeb oma kauge rahva nimel und