Kuldsulg

Sa, Tartu, oled Eesti mõte ka,
kultuuri kolle, ülikooli ase,
häll lootuse, ta teo tulevase,
me rahva nooruse sa kasvumaa.

Kui fööniks tõusid ikka tuhast sa,
su elu oli sõjast, surmast rase,
ei millestki end hävitada lase
ürg-elutahe vaimu võitleva.

Siin valmib aate tules võidurelv
ja võrsub vägilaseks kujutelm.
Siit lendan kosmosessegi, ei hukku,

võin võita vägevaimatki rivaali.
Me kirjutame ennast ajalukku
kuldsulel teostatud ideaali.
Teosest
lk 18