kui kannikese võbin
hapra tuule käes või hoopis ilma
kuumal suveõhtul botaanikaaias,
2010. aastal.
Ehk mõnel teisel?
Kuidas olla õrn õrnutsemata,
malbe mulisemata,
aga jääda ometi kindlaks,
truuks väljavalitule,
teenida kaunist,
lolli mängimata,
võbiseda tuuleta?
Käin õhtuti botaanikaaias tunde võtmas,
vabandust, käisin,
läinud suvel, Rebeccalt.
Mis saab tuleval?
Täiendkoolitus, elukestev õpe
ülikooli külje all,
põõsaste vahel.
Tundlikkuse tunde, Rebeccalt.
Rütmi tabamas, hinge haakimas.