Kui me armastame
väljaspool und
ja sa toetad juuksed
vastu toomemäge akna taga
ja mina vaatan
läbi uduste silmade
värvimütsides tüdrukuid
ülikooli ees
läbivad ehmunud tuvid
äkki mu südant
ning katavad tiibadega
mu silmad ja suu
ja siis lebame rannal
liiv imeb endasse
su unised puusad
värske ergutav vesi
täidab mu vere
värisevate mullidega
ning uni saab endale
me uuestisündinud kehad
ja toomemäe akna taga
ja pilved ja puud