Kui lugesin siin kuivi arvuridu
hing äkki hälbis Inglisillale
ja kõndis suvest sumiseval Toomel
Kui aga meenuks oli millal see
Kesk karvamütse kohevaid ja kalleid
siin vahel harva vilksab mõni üksik
nii tuttav sinine see kõige kallim
Kuid võõralt noor all nägu selle mütsi
Kas minagi
Või jälle see nostalgia
Ei püsi kaua noored needki näod
kel ideaaliks karvamüts ehk juba
Kuid Toomel ikka kukuvad veel käod