kui kylm alumiiniumist joon...

kui kylm alumiiniumist joon
kahe kalda vahel
on jõgi keset linna
plangu taga tootmishooned
akendel peegeldub tuhm valgus
mu isa ei näe jõge
ja mina
sain selgeks aastate eest
et ta ei tule tagasi
tulen koolist
yle silla
poest mööda
risti üle parkimisplatsi
mäest yles
nurgani jõudes on selg higine
paks jope ja raske kott
suusamyts silmini
kodus sektsioonkapil ootamas
vastik kollane õhtuläige
veebruaris
kui tuleme klassiga pyssi laskmast
tilguvad jääpurikad
mais
lõhnab soe asfalt magusalt
kui sajab on kõik sinine
novembris raagus puud rivis
vene kooli ja staadioni vahel
kus aastaid tagasi
yhel ööl tapeti keegi
piinati jõhkralt enne surma
yks taksojuht tutvustas yksikasju
lombid külmuvad
tuleb talv
mõned klassid on hommikul kylmad
koolist tulles on juba hämar
ikka need samad majad
aeg venib tyytult
ei jõua ära oodata
millal ei pea enam minema kooli
pikk kylm alumiiniumist joon
jõgi keset linna
lahutab kahte kallast
joone lõppu ei näe
kool sai läbi
kuid rusuvad pärastlõunad jäid
lapsepõlv sai otsa
isa muidugi
ei tulnud tagasi
kylm alumiiniumist joon
jookseb läbi mu sisikonna
kylm alumiiniumist joon
minu ja mu tytre vahel
ma armastan teda
aga ei lähe kunagi tagasi
Teosest
lk 104–105
lk 145–147