Kevad Toomemäel

Kui kaob ka varemete varjust lumi,
on pungad pingul puhkemisehooks,
siis büstipalgegi näib tõusvat jumi
kes suudaks olla nüüd vaid ajalooks!

Näib, nagu tornikella tuttav kumin
ka minu sammudesse kiirust tooks
jah, küllap praegu anatoomikumi
on jälle käimas vana võidujooks.

Mu aastaist kasvanud soliidne kest
jääb jalgu mul ja kitsaks ümber keha
ma tahaks praegu kõigest südamest
pai kuju kivipõskedele teha.

Asukoht teoses