sel päeval mil sa läksid linna
voolas jõgi läbi su jalgade
ja su põues ajasid vargsi võrseid
kuldkollased kasepungad
naeratus taskupõhjas,
hulpisid sa üksipäini
mööda vihmavärsket teed
põikasid kõrvale viidikaparvede eest
vaatasid üht vana maja
ja kõik selles helehallis päevas
mil õhk lõhnas nagu õnn
oli veel võimalik