Kaarlilinna õhtud II

Sumedate õhtute noored ilueedid,
peedivennad hoovides, undergraund-poeedid,
täna kõiki tervitan nagu naastes kaugelt.
Käin kui ootaks kingitust hämaruselt raugelt.
Palvemaja, kaubahoov, matusebüroo,
ärklid, tornid. Siin on aeg kaotand oma hoo.
Rahustavaid silte loen: Vaba, Õnne, Eha.
Nagu tõotet maa... Ja mida minul siin on teha?
Nagu peitepilti vaatan unelevaid maju.
Suitsu tõuseb aedadest, tänavale vajub.
Süüdatakse tulesid. Näen kui läbi hägu.
Kõik on kokku kummaline korduv unenägu.
Teosest
lk. 29