Novembris saabus Talvesõja algus,
meil Tartus pimendati raudteejaam.
Rong tuli, ajutine silmavalgus,
jäävagunitest hallus panoraam.
Perrooni pääle kaameid kalgus.
Pekk läikis valgelt, pruunilt lihakraam.
Pilk, mis läks looja pulstund karvasalgus
sind peegeldas, mu südametu daam.
Sa tõusid tunnelist, mind ära tooma.
Ma tahtsin minna säält, kus pole ust.
„Me lähme minu poole kohvi jooma,
ja pärast kinno, kuidas tahad just.“
Raudruuna haagistati eluslooma,
rong oli punane ning vedur must.
Asukoht teoses
lk 150–151
