Emajõgi

Tuled linna,
luhalõhnaline
vaiksed kaldakäänud
meeles veel,
meeles õitsva heina
peegeldused,
urvapildid
kevadisel veel.
Tuled linna
linnal linna tavad,
peibutab sind
tehissäraga;
paneb õhtul
rinda sädelema
kalliskivi-tuled
sulle ta.
Piki pervi
värvilised paadid
paneb õõtsuma
kui kirju kee.
Annab sulle ehteks
valged laevad.
Kivikalda kõrgi
uhkuse.
Annab oma
linnamoega annid;
võtab sinult ainult
puhtuse...

Asukoht teoses