Emajõe luhas

Rajal vetruval ja mudalõhnast rõskel
pikal sammul astun Emajõe luhas,
käsi krampund naisepihta nätskesse,
igal sammul tuige seemnejuhas.
Pajupõõsad... näib, siin pole kedagi -
lõpuks ometi!.. kuid jälle – külitajad!..
Altkulmupilgud vastastikku tülitajad...
jälle tülitajad...

Rajal vetruval ja mudalõhnast rõskel
kõrvu käime Emajõe luhas.

Igatsesin puhast armastust.
Nüüd vaid tunnen iha, mis on puhas.