„Kultuurikandjad”

Nad sõitvad koju – eest ära teelt!
Päev tõusvel – nad Bacchuse ohvritöölt:
Kuis torendab värvimüts, rinnal pael,
Kuis tudiseb, vangub joobnud kael!
„Kultuurikandjad“!...

Neid vaatamas tänavail varased need,
Kes rühivad tööle, kel karedad käed.
Ah! tabab sääl mõnigi põlglik pilk,
Nii mõnigi sajatus raske, jälk
Kultuurikandjad!...

Nii edasi kihutab hullude-sõit!
Kel aega ja raha ja noorust – neil võit!
Ah! – raugeb nii mõnigi, närtsib pea
Ja elusaid surnuid – kui palju? – ei tea...
Kultuurikandjad!...

Teosest