1909. a. küündis Tartu Ülikooli üliõpilaste arv 2815-ni. Tartu vaim kandis kõikidel meditsiinialadel kõrgeimat kvaliteedimärki, arstide koolitus vajas peagi laiendamist sisehaiguste ja silmakliiniku näol. Aga kust võtta selleks maad ja vahendeid? Teist korda Tartu ajaloos asusid von Manteuffelid eesliinile ja teist korda saadi, seekord haiglate ehituseks, tsaarilt maad. 1911. a. eraldati Nikolai II korraldusel Tartu Ülikoolile Maarjamõisa maa-alad ja krediiti kahe haigla ehituseks. Aastatel 1912–1914 ehitati välja Maarjamõisa haiglakompleks. Esimese maailmasõja ajal muudeti need hooned sõjaväe laatsarettideks, millega nagu rõhutati Nikolai II ettenägelikkust.
Asukoht teoses
lk 100–101
