Astusin üle tänava ja avasin raskelt lahti käiva ukse. Tõusnud oma paarkümmend astet, olen avaras valges pruuni paneeliga kaetud fuajees. Kummaski nurgas olid võimsad kahhelkiviahjud, vasakul asus akti-, paremal maaliklass. Ja kummagi ukse lävel seisis kitleis ja sasis peadega õpilasi, nad seisid ja vestlesid, koguni vaidlesid ja nende kitlid olid värvist kirjud. Minust muidugi ei teinud keegi välja. Noored kunstnikud olid vist laskunud oma sisevaatluste paljastamisse...
Ahjude vahelt viis uks edasi. Oli mingi koridori moodi ruum, kust hargnesid edasi trepid ja käigud. Mõned üksikud kenasti sisseraamitud tööd seintel ja nurgas paremal raamatukappide vahel lihtsal, võiks ütelda koguni viletsal postamendil Wiiralti poolt modelleeritud Konrad Mägi büst.
Asukoht teoses
lk 129
