Tänane aprillituul polnud oma lumelagunemise meeleoludega ainult Friedrich Reinholdi rinda täitnud rahutusega, vaid niipea kui ta oli raamatukogu ukse sulgenud ja Toomemäelt alla sammunud, rõkkas seda kõikjalt vastu. Tudengid sõitsid hõisates ja lippude lehvides voorimeestega mööda linna, rahutuid hüüdeid ja laulu viskus tänavaile „stammlokaalide“ ustest, kus noorus pidutses ja laulis.
Friedrich Reinhold sammus Tähe tänaval asuva Estonia maja poole. Juba kaugele paistis kahekordse uhke telliskivihoone harjal violett-roheline-valge lipp, Estonia sümbol, mis täna lehvis nagu uhkemalt kui tavaliselt.
Asukoht teoses
lk 109–110
