Helend: „Hädaga paigutas Vanemuise direktor Kaarel Sahk meid teatri Estica välisrõdule, kus oli sees pursuika, mida tuli pidevalt kütta.“ See oli küll kinnine klaasrõdu, kuid aken oli katki ja kõle talvetuul puhus sisse. „Ma siis terve öö kütsin seda ahju. Öö saatsime kuidagi mööda. Hommikul olin näost nõgine. Arvati siis, et see on Vanemuise teatri uus kütja. Järgmiseks ööks saime siiski ühe kolleegi juurde korterisse.“ Kolleeg, kelle juurde Helend öömaja sai, oligi teatri uus laulja Elmar Lätti.
Helend: „Samas majas oli ka minu perele määratud pliidiga tuba, aga see polnud veel valmis. Remonditi kuigipalju ja öeldi, et võin sisse kolida. Aga krohv oli täitsa märg. Kuivatasin seda kuidagi. Vaatamata sellele ma ei protesteerinud. Ma leppisin kõigega.
Asukoht teoses
