1948. aastal tekitas teatrites ebakindlust riiklike dotatsioonide vähendamine ja isemajandamise juurutamine, millele järgnes koosseisude kärpimine. 1948. aasta 1. aprilliks oli koondatud 326 (s.o. üks kolmandik) teatritöötajat. Majanduslikust surutisest oli raske isemajandamise tingimustes väljapääsu leida, sest piletihindu iseseisvalt muuta ei tohtinud, samuti ei olnud vabadust kujundada repertuaari. Teatriinimeste ebakindlust ja hirmu võimendas veelgi poliitiline tagakiusamine, millega kaasnesid vallandamised ja arreteerimised. Paljud represseerituist kaotasid võimaluse luua aastateks või koguni alatiseks.
Asukoht teoses
