Uueturu tänaval asus oma piparkookide poolest kuulus Boeningi kondiitriäri. Sellest mitte väga kaugel Riia tänaval asus Lilli kondiitriäri, kust ema koos minuga oma sõbranna Olli Mathieseni juurde külla minnes alati kooke ostis. Werneri kondiitriäri asus meie korterist ainult mõne sammu kaugusel Jaani tänaval. Sealt ostis ema mulle, kui ma olin hea laps olnud ja tal oli piisavalt raha, portsu vahukoort, mis oli mu suurim soov. Ära süüa ei suutnud ma seda portsu kunagi, selleks oli koort liiga palju. Jõulude ajal olid Werneri vaateaknale paigaldatud liikuvad nukud. Jõuluvana ja tema hobune (mitte põhjapõder) sõitsid läbi vatilume. Ühel korral noogutas muinasjutupildil nõid oma pead.
Asukoht teoses
