Vaimustuse tiivul. Maja, milles me...

Maja, milles me elasime, asus Tartu kesklinnas. Meie akendest paistis põigiti vastas asuv ülikooli peahoone. Üliõpilaskonna pidupäevadel kujutasid meie aknad „loožikohti“. Eriti ilus oli vaadata igal aastal volbriööl toimuvat tõrvikrongkäiku, millega tervitati maikuu saabumist.

Suure Turuni ehk Raekoja platsini tuli astuda vaid sadakond täiskasvanu sammu. Siin seisis esimene auto. See oli kanaarilinnu värvi kollane, mustade rataste, väljapoole auto külge kinnitatud õhupallikujulise pasuna ja längus mootorikattega sõiduriist ning tagantjärele ma arvan, et tegu pidi olema Peugeotga. Mootori käivitamiseks tuli keerata suurt metallist vänta, mis kinnitati auto etteotsa.
/---/
Kuna meiega samas majas paiknes kino, oli meie korteris elekter. Valgusreklaame ja värvilisi kinoplakateid toona veel ei kasutatud.
/---/
Kinost veidike kaugemal Küütri ja Rüütli tänavate nurgamaja keldris asus nõudlikumale ostjale mõeldud koloniaalkaupade pood. Siin lõhnas värskeltröstitud kohvi ja, mis mulle oluline, pähklite järele. Kohe sissekäigu kõrval seisis lahtine kott hiina pähklitega. Millalgi ilmusid ka apelsinid ja sidrunid. Seegi juhtunud esimest korda.