Minu Supilinn. Ega seal Tähtvere...

Ega seal Tähtvere tänava lõpus minule ja õele kui möödakäijaile midagi eriti pilkupüüdvat ei olnud. Ühe- ja kahekordsed vanad puumajakesed. Vasakul pool mägi ja mäekallakul majad kuni luhani välja. Õlletehas mäetipus oli ka tänavale näha ja tehase krunt ulatus Tähtvere tänavalegi välja. Oma lõhna on ta Supilinnale jaganud kõikide erinevate valitsuste ajal ja see lõhn jääb Supilinna lõhnaks ka edaspidi.

Varem, kui leivavabrik töötas, oli jõe ääres magus leivalõhn, mis kohe vee suhu võttis, kuid seda tehast enam ei ole ja Supilinnale jääb üks ja ainus talle iseloomulik lõhn.

Karlova linnajagu kollitas vene ajal lihakombinaadi hais, kuid see on juba nii kaugele minevikku jäänud, et seda poleks nagu olnudki.