Oli juba niiske sügis, kui Pihlap vanglast vabanes. Tibas halli vihma, linn oli porine ja morn. Fordiloks nadistas sõitu kitsal tänaval, kumm ülal, ning ta rattad litsusid veelompe kaheks, paisates neid üles jalgteele; üks daam jäi murelikult oma kirevaks piserdatud siidsukki vaatama, taskurätt tegi enam halba kui head.