Mõtteid Tartu filmist: On Tartu praegu milline ta on, ta on siiski Tartu. Korrastamatus ja lagunenud tänavad on ajutine nähtus 950. aasta juubelifilmi puhul. Kunagi saab kõik korda. Seepärast ei tasu näidata Tartu praegusi halbu külgi. /---/ Film võiks olla kunstilise ja dokumentaalse vahepealne. Vaatajal ei tohi jääda muljet, et me uhkustame Tartu vaimselt rikka minevikuga. Ei, sest see on ka täna olemas, ainult me ei suuda seda momendil tabada. Ja kui midagi jääbki vaatajale kummaliseks või arusaamatuks, siis pole see pahe, pigem köitev.