Loretta. Inimesed astusid oma...

Inimesed astusid oma umbsetest tubadest välja, rõdudele ja aedadesse, tardusid poolsuletud silmil paigale ja neelasid sirelilõhna, pehmet valget ja violetset aroomi, mis oli sel sumedal maiõhtul tõusnud oma lummavuse kõrgpunkti – ei uniste kollaste busside bensiinised turtsatused ega sadade hiliste kulutulede kuum hingus suutnud seda nüüd enam enda alla matta. Isegi mudilaste varahommikust päikeseloojanguni kajavad kilked vaibusid aeg-ajalt, lapsi võis aimata seisatumas ja õhetavaid nägusid päikese poole tõstmas.
Teosest