Võõraste inimestega ühes toas magamine oli Johnile alati tundunud väga ebameeldiv. Selle pärast ei läinud ta ka Tartu ülikooli, sest nii nagu hirmutas teda elu vanaema majas, nii hirmutas teda ka ühiselamu. Kõik need lagunevast tellisest ühikad Narva mäe all: räpased köögid oma prussakate ja üksteise tagant toidu varastamisega ja öö läbi kestvad joomingud, mis lõppesid pasteerimisega, kõik see oli alati Johnile tundunud tüütu ja lapsik ja eemaletõukav.
Asukoht teoses
lk 122
