Kobamisi läksin mööda treppi üles, ühes korteris praeti liha ja see tegi mu suu vesiseks, sest üksi linnas elades ei osanud ma kuidagi oma igapäevase toidu eest muretseda ja piirdusin ainult Tähe ja Saekoja tänava nurgalt leivapoest ostetud lihapirukatega, mida taskust salaja nosisin.