Kirikurott Luteerius ja tema sõbrad. Väljas oli juba...

Väljas oli juba päris külmaks läinud ja päevad olid muutunud veelgi lühemaks kui enne. Tartu vanalinna majad mattusid müstilisse ja pisut romantilisse hilissügise udusse. Vanade ehitiste kaunid uksed, aknad ja katusekaunistused ning seinte kreemikad toonid sulasid hämaruses salapäraseks muinasjutuks.

Ülikooli valged sambad seisid suursuguselt ja vankumatult. Laternad heitsid kohvikute akendele valgust ja inimesed lobisesid õdusates ruumides, juues teed või kohvi ja näksides küpsiseid.