Suvised päikesekiired kuldasid majade katuseid ning puhastusmasinad alustasid esimesi ringsõite.
Valgusfoorid ristmikel ei töötanud veel ja ka autosid liikus harva. Kogu ümbrus tukkus alles uue päeva ootuses. Mõni kojamees askeldas kõnniteel ja varane koeraomanik jalutas oma neljajalgset sõpra. Emajõgi sillerdas tüsedas sängis ja pardid tukkusid kaldapealseil, nokad tiiva all. Vahetevahel kostis üksik sulpsatus ja unisevõitu prääksatus.
Pühapäevahommikud on Tartus tõesti vaiksed.
Jaani kiriku lilleseadja tädi Anna oli aga ärkvel. Ta seadis end krapsakalt turule, kus elu juba käis. Parasjagu toimetati seal lillede, taimede ja köögiviljade sättimisega, et vilgas müümine võiks peagi alata. Tartu ümbruses tegelevad paljud inimesed põllutööga, Peipsi järve ääres eriti veel sibula- ja kurgikasvatusega ning muidugi kalapüüdmisega.
Turuelu on alati põnev.
Kauplema tulnud rahval on aega ja tahtmist omavahel jutustada. Turul kuuleb lugusid ühe või teise kapsapea kasavamise kohta, saab teada tomati- ja kurgisaagi suurusest ning kalamehe muredest. Võib maitsta värsket hapukurki või valida maasikaid.
Asukoht teoses
