Noorusmälestused. Selle mõne nädala...

Selle mõne nädala jooksul, mil ma Tartus polnud, oli siin paljugi muutunud. Väliselt oli küll kõik veel endine ja võimudel ohjad enamvähem käes. Kuid revolutsioonimeeleolu oli välisteadete tõukel sel määral tõusnud, et need võimud end enam tõsiselt maksma panna ei söandanud. Ja kui nüüd üldstreik sidemed muu maailmaga katkestas, siis leidus neil seda vähem autoriteeti ning usaldust. Nii ei segatud rahutustesse, mis seotud ülikooliga, üldse enam vahele. Ja viimase osatähtsus Tartu elus oli ometi suur. See valge loss, mille fassaadilt juba paar päeva enne 17. oktoobrit punased lipud rippusid, moodustas nagu revolutsiooni kindluse. Ning tudengite-tribuuni Sambikini lõvihääl näis isegi läbi kivimüüride kostvat. Seal hakkas revolutsioon juba täiel tõel legaliseeruma. Ja selle sildi all oli hõlpsam mujalgi tegutseda.
Teosest