Praegune raekoda, varaklassitsistlikus stiilis esindushoone, on sellel platsil juba kolmas. See ehitati aastail 1782–1789 Rostockist Tartusse elama asunud ehitusmeistri J. B. Walteri plaani järgi. Walter võttis eeskujuks tollal Madalmaades levinud linnapaleed.
Raekojas leidsid aset linna pidulikud sündmused, siin toimus ka kohtumõistmine. Keldrikorrusel olid vangikongid ja laoruumid, esimesel korrusel paiknes vaekoda (kaalukoda), teisel korrusel olid haldus- ja kohturuumid, kolmandal korrusel raesaal. Klassitsistlikus stiilis kujundatud raesaalis leiavad aset nii kontserdid kui ka linnavalitsuse ja linnavolikogu koosolekud. 1922. aastast töötab hoones Raeapteek.
Osaliselt on säilinud raekoja endisaegne graniitkivist astmetega sisetrepp, alles on 1811. aastal valmistatud trepikäsipuud.
Raekojas leidsid aset linna pidulikud sündmused, siin toimus ka kohtumõistmine. Keldrikorrusel olid vangikongid ja laoruumid, esimesel korrusel paiknes vaekoda (kaalukoda), teisel korrusel olid haldus- ja kohturuumid, kolmandal korrusel raesaal. Klassitsistlikus stiilis kujundatud raesaalis leiavad aset nii kontserdid kui ka linnavalitsuse ja linnavolikogu koosolekud. 1922. aastast töötab hoones Raeapteek.
Osaliselt on säilinud raekoja endisaegne graniitkivist astmetega sisetrepp, alles on 1811. aastal valmistatud trepikäsipuud.
Asukoht teoses
lk 144
