Gustav Ernesaksa juubelisünnipäeva peeti paar päeva hiljem ka Tartus suure pidulikkusega. Aulas astus vanade traditsioonidega üliõpilasmeeskoori ja naiskoori kõrval esmakordselt üles samal sügisel asutatud segakoor energilise Valdar Viirese juhtimisel. Olime laulust, kontserdist ja lõpuks juhatanud maestrost vaimustuses. Kontserdile järgnes suur ühine pidusöök ja -jook ülikooli kohvikus, kus kõik üksteise võidu Ernesaksalt autogrammi palusid. Hoogsa käega joonistas Ernesaks kavalehele ka oma profiili. Kõige rohkem on siiski meelde jäänud ülev tunne, kui kontserdi lõpupalana kõlas vägevalt ühendkoorilt „Mu isamaa on minu arm“, ning Stella Ernesaksale ulatatud suur kimp roosasid nelke.
Asukoht teoses
