Alul oli elu ikkagi kuidagi läinud. Äi oli pidanud siin palju võõraid ja korraldanud suuri pidusid. Eriti kuulsad olid laupäeva-õhtused olengud. Siis mängis kollases saalis esimese klassi keelpillikvartett, ja Tartu ülikooli professorid täitsid ruume, elavalt vesteldes. Nende hulgas oli palju väljapaistvaid teadusmehi ja ka muidu vaba vaatega inimesi, seesuguseid, kellega ta oli harjunud oma nooruses välismail, ning ta nautis nende seltsist. Raadimõis oli sellal päris ümbruskonna kultuurikeskus.
Asukoht teoses
lk 62–63
