„Sõjahõngulised repliigid viivad minu meeled alati tollasse noorusaega, millal sai mindud priitahtlikult, niiöelda Vabadussõja vaimust tiblasid lahmima. Aga kui imelik on mõelda, et ei olnud meil siis mingit eufooriat – jälle üks loll moesõna! – Mäletan, kuidas marssisime oma kompaniiga mööda Tähtvere maanteed Tartu linnast välja, justkui poolsalaja ja ei mingit ärasaatmist pidulike kõnede ja lauludega. Tartust formeeriti täielikult Vase pataljon, mis oligi hiljem Rebase pataljon. Mina kuulusin tartukandi meeste kompaniisse, mis kuulus major Tammemäe pataljoni, mille kolm ülejäänud kompaniid aeti kokku Põltsamaa kandist. Ja seal, kui olime üles rivistatud Venemaale sõiduks, ütleski Tammemägi umbes nii, et – läheme ametlikult ärasaatmata, läheme nagu palgasõdurid, aga küll ükskord ka meid hindama hakatakse.“
Asukoht teoses
lk 165
