Portfelliga oli Papi käinud ülikoolis, aga äkki ka juba keskas. See oli muistne akadeemikute sümbol, mille kasutamine valgustas kuidagi igapäeva. Kui me Ülikoolis ladina keele eksamist läbi saamiseks härra M-ile konjaki tõime, asetas too selle pruuni diplokasse, vaatas meile kuivanud kala silmadega otsa ja ütles: „Aga mitte üle kolme.“ Diplokas oli portfelli allakäinud vorm. Tähendab polnud päris õige akadeemik. Ja me olime laisad lünklikud tudengid ka. Magistriajal käisin minagi Tartu peal ühe vana kõhuka portfelliga, mille Annelinnast bändi prooviruumi eeskojas asunud kaltsukast leidsin. Aga see oli juba friiklus, mitte loomulik käeotsakanne.
Asukoht teoses
lk 200
