1934. aastal hangiti linnavalitsuselt luba panna enne jõulupühi Tartu tänavatele väikese saaniga ringi sõitma J. Lille reklaamjõuluvana, kes hoidis käes igasuguseid maiustusi ja jagas väiksematele lastele piparkooke. Jõuluvana kõrval käis vormis äri jooksupoiss ja kogus tellimusi. Lille jõuluvana muutus sedavõrd populaarseks, et jätkas tegutsemist ka järgmistel aastatel, ainult hobuse ja saani asemel võeti 1938. aastal kasutusele juba reklaamkirjadega auto.
Lihavõtte- ja jõulupühade hooajal olid Tartus väga armastatud äride temaatiliselt dekoreeritud vaateaknad. Sellise visuaalse reklaamiga nägi vaeva ka Lille äri ja ajakirjanduses leidsid tema pingutused tunnustust. /---/
Eriliseks hüveks peeti kohviku suurt ja mitmekesist saaduste valikut, „välismaade eeskujul“ pakuti „kõige mitmekesisemaid“ uusi karastavaid jääjooke ja kokteile, millest mitmeid loodeti kujunevat Tartu kohvikupubliku erilisteks lemmikjookideks. Uue kohviku mugavate ruumide ja hea sisustusega võivat Tartu nüüd julgesti võistelda Tallinna ja Riia parimate kohvikutega.
Kohvik sai kiiresti populaarseks ja tegutses edukalt sõja alguseni. Seal peeti näiteks jõukama rahva jõulupidusid, kus äri jooksupoiss ehk peenema nimega boy võttis vastu jõuluvana kaudu üleantavaid nimelisi kingitusi. /---/
/Postimees, 1938:/
„Politseivalitsuse direktor on aga asunud seisukohale, et kohvikutel, kui seltskondlikkudel koosviibimisekohtadel, ei tohiks olla mingit mängupõrgu ilmet, seda eriti doominomängu mõttes, milline tihti viib publiku hasardini. Eriti mängitakse doominot raha peale ja seda tihti isegi kümnetesse tuhandetesse sentidesse ulatuvatele summadele. Seepärast tulevad ka eriti Tallinnas ja Tartus kohvikud vabastada sellest mängust, et anda neile kultuurilisemat ilmet ja kaotada hasarti. Provintsi kohvikutes ei ole doominomäng nii oluline, kuna seal kohvikus viibivad korraga ainult mõned vähesed isikud.
Mis puutub malemängu, siis selle mängu jätkamiseks kohvikutes takistusi ei ole, kuna male on eeskätt vaimne sport ja vaikne mäng. /---/
Tartu kohvikutes algas täna vaikus. Vastavalt korraldusele lõppes mängimine Tartu kohvikutes tänasest alates. Mänge ei antud enam välja ja kohvikuruumides valitses ebatavaline vaikus. Kadunud oli doominokivide klõbin, millega eriti Tartu kohvikurahvas on harjunud.“
Asukoht teoses
lk 61–70
