Seda huvi peaks „Vanemuine” uude hoonesse asudes ülal hoidma ja kasvatama sellega, et ta senisest veelgi läbimõeldumalt hakkaks tõstma ettekannete kunstilist väärtust. Ei saa ju eitada terve rea näitlejate talenti ega ka seniste lavastajate innukat tööd, aga me ei või ikkagi veel kinnitada, et „Vanemuist” kannab üks kindel kunstiline tahe, mis kogu teatrile vajutaks oma pitseri. Jääb hirm, et kui sügisel alatakse tööd uues ümbruses vanade harjumuste ja arusaamistega, et siis peatselt, kui uudishimu uue saali ja kõigi ta valgustusimede vastu hakkab kustuma, jälle võib tekkida publiku loidus.
Ent milleks ette karta ja kurta? Parem juba loota, et uuel teatrihoonel on hea haldjas.
Asukoht teoses
lk 387
