Tartanjan katsus taskus raha ja sisenes esimesse ettejuhtuvasse kõrtsi, mille akendel põlesid kutsuvalt küünlad ja uksel ilutses suur silt „Humal – meie õllejumal“.
Joogikoht oli hämar ja pooltühi. Paremal nurgas istusid tihedalt külg külje kõrval teklites tudengid, kelle arvu polnud võimalik esmapilgul kindlaks määrata. Loendamatu hulk paistis olevat nende laual ka õllekanne, mille sisu oli jätnud sügava jälje laudkonna käitumisse. Toomale tundus, et nurgas liigutab end sajapäine loom, kes tahab ühteaegu süüa, juua, laulda ja magada.
Asukoht teoses
lk 53
