Pärast hotelli sissekirjutamist siirdusime õhtueinele ühte südalinna restorani nimega „Volga“.
Jõudes restorani võisin kohe veenduda, et siin viitas ainult restorani nimi idanaabrite mõjule. Ruumid olid hoolikalt ja maitsekalt kujundatud, leidlikult seatud valgustus lisas omalt poolt hubasust.
/---/
Ka baariruum jättis kõigiti meeldiva mulje. Väikeste klubilaudade ümber istus paarkümmend tsiviliseeritud välimusega nooremat inimest, enamik paaridena, vesteldes vaikselt eesti keeles.
Ruumile andis omapära improviseeritud vahesein, mis oli üles seatud valgeks värvitud puukuubikuist. Kahjuks aga varises see meie saabumisel kokku.
Juhtum ei näinud kedagi eriti häirivat, veel vähem ehmatavat. Puuklotsid koguti kokku ühte nurka, nagu oleks olnud tegemist igaõhtuse meelelahutusnumbriga.
Asukoht teoses
lk 171–173
