Astun kord korviga üle turu Puusilla poole. Aeg oli jõulueelne ja ilm külm kui raud – igatahes mitte alla viieteistkümne kraadi, otse hammustav. Mul oli villane sall kõrvade ümber ning vateeritud poolpalit seljas. Siiski tundsin, et läbi salvas. Mõtlesin ainult kuidas rutem sooja saaks. Pidin parajasti silla peale astuma, kui voorimees teiselt poolt tuhatnelja vastu kihutab. Mina ruttu kõrvale. Toetan käsipuu najale ja vaatan. Voorimees ajab hullu. Üliõpilased istuvad saanis, keerutavad viinapudeleid ja jorutavad. Meeste vahel kükitab pool-küürakile naisterahvas.
Asukoht teoses
lk 40
