Emajõe ääres kasvanud. Onu Eskimo mälestusi. Tartus oli sakslasi...

Tartus oli sakslasi palju, omavahel rääkisid nad saksa keelt, eestlastega muidugi eesti keelt. Näiteks Werner oli mitmenda põlve Tartu sakslane. Linnas oli tunda rohkem sakslaste kui eestlaste võimu. Sakslased olid Tartu linnavolikogus, saksa vaimu oli ka ülikoolis, sakslastel oli Tartus palju ettevõtteid. Kõrvuti eestlaste poodidega olid eraldi ka saksa kauplused.
Minu ajal oli eesti ärimehi linnas juba üle poole. Eestlased kauplesid toiduainetega, sakslased müüsid Saksamaalt toodud kaupa, näiteks tööstuse sisseseadeid, mänguasju. Nad olid siin saksa firmade esindajad.
Südalinn oli täis ärisid ja kohvikuid, kus käisid peamiselt saksa tudengid, eestlasi oli kohvikutes vähe.
Eestlased olid sakslaste juures hinnatud majateenijatena, samuti kauplustes müüjatena. Nad olid korralikud ja ausad. Eestlased teenisid sakslate ettevõtetes hästi.
Linna argipäev algas igaühel oma elukorralduse järgi: ärimehed avasid ärid, tööinimesed läksid tööle, rahamehed börsile, tudengid ülikooli.
Õhtul äritegevus lõppes. Oli kombeks tulla õhtul jalutama. Jalutati Laia tänava juurest või Raatuse tänava juurest üles Riia mäele. Noored kurameerisid. Kokkusaamise kohad olid Tillemanni kella juures Uueturu nurga peal ja Raatuse platsil.