Supilinna poisid. Puust jalgtee oli...

Puust jalgtee oli kogu pikkuses üles seatud. Mõnus oli õõtsutada ja kõndida vee kohal. Ainult et kui keegi juhtus sulle vastu tulema, oli tükk tegemist, et mööda saada, sest purre oli kole kitsas. Kitsede moodi pusklema Kolla ei hakanud, kuid möödapääsemine nõudis tasakaalukunsti valdamist, eriti kui kandsid ämbreid mõlemas käes.

Mehed olid majade akendelt minema löönud alatasa tojakil kõõluvad mutid, hõivanud nende kohad ning visanud aknast välja õnged.

Korgid lõid munakivitänava kohal vees sulpsu. Erilist näkkamist vist polnud, kuid komme nõudis täitmist.
/---/
Kaks naist kummalgi pool tänavat, majade number 18 ja 19 vahel, pesid otse purdel, alla veeni küürutades pesu, töö, mida muidu jõe ääres tehti.

Kõigepealt ujutasid aguliemandad korralikult sisseseebitatud pealmist rõivatükki vees, siis tõstsid selle pesupingile ning muudkui virutasid pesukurikaga, sellise lapiku puunuiaga, mille otsas oli veel käepide. Pärast loputasid pesukünas.

Kõik see värk oli purdele kaasa toodud, nii küna, kurikas kui ka pink, nõnda et pesumõskjatestki oli kitsas mööda minna. Upu või ära!
Teosest
lk 182–183